Nädala 5 parimat lugu

1.      Üks aasta sõda Ukrainas

Sel reedel möödub täpselt üks aasta Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti algusest. Sel saatuslikul 24. veebruaril algas Venemaa sissetung Ukrainasse, mis oli algselt kavandatud kui "välkoperatsioon", kuid mis Kremli jaoks väljus järk-järgult kontrolli alt.

Sõja arvud on katastroofilised: ÜRO hinnangul on Euroopasse (ametlikult) saabunud 8 miljonit inimest, kusjuures Saksamaa ja Poola on saanud üle miljoni ümberasustatud inimese. Hispaanias on põgenike arv tõusnud 166 000-ni.  Nendest pagulastest on hinnanguliselt 90% naised ja lapsed, kusjuures suurem osa meestest jääb logistiliste ja sõjaliste vajaduste tõttu maha. Selle draama tõttu on tegemist suurima pagulaste väljarändega Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Samal ajal muutub olukord rahvusvahelisel tasandil üha pingelisemaks: USA väidab, et tal on tõendeid, et Hiina kavatseb konflikti rohkem sekkuda, andes Moskvale relvi, ning hoiatab Aasia hiiglast, et sellel tegevusel on tagajärjed rahvusvahelistele suhetele. Scholz ja Macron omakorda kutsuvad Euroopa partnereid konfliktis üles ühtsusele ning julgustavad neid selgemalt osalema Ukraina sõjalises toetamises. Vaid mõni päev tagasi maandus Hispaanias Ukraina sõjaväelaste konvoi, et saada väljaõpet tankide ja õhutõrjepatareide kasutamiseks.

Kaugel sellest, et konflikt oleks lahendatud, kasvab humanitaardraama veelgi. Olukorda raskendavad selliste riikide nagu Valgevene ja Moldova kannatamatus, mis võib suurendada oma toetust Venemaale konfliktis, ning kuuldused, et Moskva valmistab selle kuu lõpus ette rünnakut.

Lõpuks tundub, et mõõgad on lõpuks ometi õhus. Eelmisel esmaspäeval külastas USA president Joe Biden Kiievit, Putin aga teatas järgmisel päeval rahvale peetavast kõnest, mis võib olukorra ümber pöörata.

2.      Maavärin Süürias ja Türgis: üks nädal pärast katastroofi toimumist

Kümme päeva pärast Türgi ja Süüria vahelist piiri raputanud saatuslikku maavärinat hakkavad saabuma esimesed enam-vähem stabiliseerunud arvud selle tagajärjel tekkinud tagajärgede kohta. Kui Süürias hukkus maavärina tagajärjel 5000 inimest, siis Türgi, mis on peamine kannatanud riik, hindab hukkunute arvu 40 000-ks.

Türgis on vastutusele võetud mõned kinnisvarafirmad, kes vastutavad selliste hoonete ehitamise eest, mis ei pidanud maavärinatele vastu. Uurimise tulemusena on uurimise all olevate inimeste arv tõusnud 254-ni, kellest 55 on juba vahi alla võetud. Teisalt tundub, et Süüria õnnetus on jõudnud sellisesse punkti, et mõned riigid, kes ei ole alates sõja algusest riigis (2011) Al-Assadi valitsusega suhteid säilitanud (näiteks Saudi Araabia ja Jordaania), on otsustanud neid ajutiselt säilitada. Suhete taastamise eesmärk on humanitaarabi saatmine. Samal ajal on Araabia Ühendemiraadid, kes on partner Al-Assadiga piirkondlike suhete normaliseerimisel, pakkunud režiimile 100 miljonit dollarit, et aidata tal üle saada.

Süüria ja mõnede piirkonna riikide vaheliste suhete tihenemisega on kaasnenud mõnede USA sanktsioonide tühistamine ning Euroopa on hakanud kaaluma nende läbivaatamist. Maavärin näib olevat Süüria režiimi jaoks võimalus parandada oma rahvusvahelisi suhteid, samuti võimalus stabiliseerida režiimi, mis on juba üle kümne aasta lagunenud.

3.      Majandus: Inflatsioon aeglustub üldjoontes, kuid mõjutab endiselt toiduainete hindu

Eelmisel nädalal teatasime, kuidas inflatsioon hakkas aeglustuma ja kuidas see näis julgustavat Euroopa majandusi, mis parandasid oma finantsprognoose järgnevateks kuudeks. Siiski tundub, et mõnes valdkonnas ei ole hinnatõus aeglustunud, nagu näiteks mõnede põhiliste toiduainete puhul.

Inflatsioon toiduainete sektoris, mis esines juba Ukraina konflikti algusele eelnevatel kuudel, kasvas sõjaga plahvatuslikult, sest Ukraina ja Venemaa nisutootmine on väga oluline. Eelkõige seoses ELi blokaadiga Venemaa toodete suhtes ja Putini vastu kehtestatud sanktsioonidega on hinnatõus kiiresti eskaleerunud.

Aasta pärast sõja algust on alusinflatsioon, mis on ekspertide seas kõige murettekitavam, ohtlik 7,5%, samas kui toiduainete inflatsioon tõuseb 15,4%ni, karistades kõige vaesemaid sissetulekuid.

4.      Renfe'i skandaal: ülemus ja number kaks astuvad tagasi rongi suuruse vea tõttu

Mõned nädalad tagasi šokeeris Hispaania avalikkust RENFEi mitmekordne töövõimetus: Astuuria ja Kantaabria jaoks mõeldud rongid olid liiga suured, nii et nad ei saanud läbi mõne piirkonna tunneli sõita.

Esialgu astusid mõned ADIFi ja Renfe kõrgemad ametnikud tagasi ja tundus, et kõik on sellega lõppenud, kuid ilmselt tänu sellele, et piirkondlikud valimised lähenevad ja see küsimus on tugevalt raputanud nende kogukondade kohalikku poliitikat, antud juhul on see accountability on läinud oodatust kaugemale. Esmaspäeval teatasid RENFE juht (Isaías Tobias) ja transpordi teine number (Isabel Pardo de Vera) oma tagasiastumisest.

5.      Majandus ja kliima: CEPSA avab koridori vesiniku toomiseks Rotterdami

Hollandi ettevõtete konsortsium ACTE allkirjastas eile Respoliga vastastikuse mõistmise memorandumi, milles mõlemad pooled kohustusid sõlmima kokkuleppe, et hõlbustada meretransporti Algecirase ja Rotterdami vahel. Selle transpordiga saadetakse suurtes kogustes tööstuslikuks otstarbeks kasutatavat rohelist ammoniaaki.

See koridor peaks olema avatud 2027. aastaks, mis võimaldab CEPSA-l siseneda Põhja-Euroopa turule ja avab ukse selle materjali kasutamisest huvitatud klientide potentsiaali suurendamiseks, mida Hispaania ettevõte toodab Pürenee poolsaare lõunaosas.

Kokkulepe on olnud nii suur, et ökoloogilise ülemineku minister Teresa Ribera ja Madalmaade energeetikaminister Rob Jetten allkirjastasid lepingu ja täiendava vastastikuse mõistmise memorandumi vesinikukoostöö kohta. See leping kestab 5 aastat ja seda tervitab ka EL, kes kinnitab oma kavatsust olla juhtpositsioonil keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul.